Kaart - Kasciukovičy (Kostyukovichi)

pisi Kasciukovičy (transkribeerituna Kastsjukovitšõ, poola keeles Kościukowicze või Kostiukowicze, leedu keeles Kasciukovičai või Kosciukovičai) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kasciukovičy rajooni halduskeskus. Kasciukovičy asub Mahiloŭ linnast 160 kilomeetri kaugusel Žaduńka jõe kaldal, Orša ja Unetša vahelise raudtee ääres.

Haridust annavad neli keskkooli, põhikool, kunstikool ja spordikool. Linnas on laste loomingu maja ja noorte naturalistide keskus, seal asub ka rajooni kultuurikeskus. Kasciukovičys töödeldakse lina ja puitu, seal valmistatakse ka ehitusmaterjale (tsementi), leiba ja likööri ning antakse välja rajoonilehte «Голас Касьцюкоўшчыны».

Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum ja vanalinn. Kasciukovičy on Dietzenbachi sõpruslinn.

Küla nimega Касьцюкова on kirjalikes allikates mainitud esimest korda 28. augustil 1508. Küla oli Mstsisłavi vojevoodkonna koosseisus. Aastal 1730 oli seal 35 suitsu. Aastal 1739 sai külast Minski linna kodanikule J. Ivanovskile kuuluv alev, kus asus kaks õigeusu kirikut. Poola jagamisel läks alev aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi maakonda. Toona kuulus see Ciechanowieckitele. Aastal 1784 asus alevis frantsisklaste kloostri juures ka katoliku kirik. Aastal 1826 avati alevis maakonnakool, samuti peeti alevis hobuselaatasid. Aastal 1880 asus alevis apteek, seal tegutses seitse nahatöötlemise töökoda, alevis asusid õigeusu kirik ja sünagoog, kaks korda aastas peeti seal laata. Alevi 1869 elanikust 1196 olid juudid. Aastal 1897 asus alevis vesiveski, seal oli kolm sissesõiduhoovi ja kolm kõrtsi, alevis asus viis sepikoda.

Aastal 1924 läks Kasciukovičy Valgevene NSV koosseisu. Aastal 1931 rajati sinna linakombinaat ja trükikoda, järgmisel aastal aga õlipressimisvabrik. 27. septembril 1938 sai alevist linn. Teise maailmasõja eel elas seal 1181 juuti. Novembris 1931 hukati neist 350, hukkamised toimusid ka 3. septembril 1942 ning märtsis ja aprillis 1943.